Riigikaitse laager

Hei!

Käisime üheteistkümnendate klassidega ja veel kahe kooliga 2.-5.oktoobril riigikaitse laagris. Mina aga suutsin sealt juba teisel päeval ära saada.

Esimene päev. Saime päeval kooli juures kokku, et sõita bussiga Kuusallu laagrikohta. Saime seal endale katelokid ja lisajoped ja pidime ka panema ise kokku seljakoti, mida nimetati rakmeteks. Terve päev valmistasime ette oma järgnevaid päevi. Panime telgi püsti ja kogusime puitu, esialgu üheks ööks. Ühes telgis magas meid 17. Õhtul saime suppi, mis oli niii hea, aga saime kahjuks vähe süüa. Peale seda vaatasime veel tänapäevast sõjafilmi. Peale seda hakkasime me alles oma telgiahju kütma. Veider oli see, et meil lendas sädemeid korstnast välja, mis polnud üldse head ning kindluse mõttes lasi Kaarel tulekustutiga. Kuid see polnud kõik, mis meil korstnast välja paiskus, vaid sealt tuli veel mõnus küünlaleek välja. Nägi välja umbes nagu selline, ainult ülespoole suunatud ja veidi tumedam.

 Me ei suutnud magama jääda ning telgis veel rääkisime kõik kõva häälega, kuigi oli öörahu. Jäime instruktoritele vahele, kuna me rikkusime öörahu, siis meil oli umbes minut et panna riidesse ja välja minna. Õues pidime seisma rivis ning hakkama kätekõverdusi tegema, siis saime tagasi telki ja meil polnud ahigi normaalselt tööl. Öö jooksul kustus see 2 korda ära, mille järel Kaarel hüppas püsti ja pani selle jälle põlema. Tule valvamine käis vahetustega, esimene öö oli 6 inimest, 1 tund ja 20 minutit. Ka mina sain valvata, lugesi samal ajal kohustuslikku kirjandust "Maa õnnistus".

Äratus oli kell 7, karjuti meid üles, et meil on paar minutit, et valmis seaada ja välja tulla. Kõik panid kiiresti riided selga ja jooksid välja. Enamus meie telgist olid juba väljas ja siis öeldi, et see oli nali, te võite tagasi minna. Kell 8 pidime olema valmis ja rivistusel (terves laagris oli meid 140). Peale seda oli hommikusöök ja siis hakkasid tegevused. Esimene tegevus oli telkmantliga telgi tegemine. Telkmantel on selline asi, et sa saad selle vihma korral panna peale nagu vihmakeebi ja vajaduse korral saad metsa teha endale väikese telgi. Saime siis seda proovida. Järgmine tegevus oli käemärkide tutvustamine nt. missioonidel vms. Proovisime ka erinevaid liikumisviise (noolepea, ahelik, malelaud). Pidime ka lõpuks roomama, üsnagi pika maa. Kuna mul oli mõlema käega mingi vigastus, siis oli mul seda raske sooritada, aga tegin ära. Pärast käsi muidugi hullult valutas.
Järgmine tegevus oli riviõpe. Kolonnid ja veerud. Kui see tehtud sai küsisin instruktorilt, et ehk ta teab, kus minu riigikaitseõpetaja on. Sain temaga kokku ja kurtsin oma muret, et ma kardan, et mul on kõõluserebestus, ainult seekord teises õlas. Mind taheti viia Tallinnasse EMOsse. Kaarel aitas mul telgis asjad kokku pakkida ja minu jaoks oligi laager läbi. Sõitsime Kuusalust Tallinnasse Mustamäe EMOsse, kus ootasid mu vanemad. Traumapunktis läks vaid alla tunni. Tuli välja, et mul on õlalihased päris nõrgad ja selle tõttu need koguaeg katki lähevadki. Ehk siis mul on nüüd vasakus õlas lihaserebestus. Peale seda läksime ostsime pitsat ja sõitsime koju. Pärast tahtsin muidugi tagasi laagrisse minna, kuigi enne oli ilge tahtmine koju minna. See päev, millal ma ära läksin, olid just kõige põnevamad asjad, millest oleksin tahtnud osa võtta. Esmaabi, airsoft, kumminuia õpe ja veel muud.

Sellised mantlid saime